Tõusva päikese maa rahvusvaluutaks on jeen. Jaapani kirjaviisis tähistatakse seda „円“, kuid rahvusvahelise suhtluse lihtsustamiseks kasutatakse üldises ringluses tavaliselt sümbolit „¥“, ehk iseloomulikku, kahekordselt läbikriipsutatud „Y“. Kuigi jeen on salapärane ja Euroopa elanikele vähe huvi pakkuv valuuta, on see – dollari ja euro järel – rahvusvahelisel valuutaturul üks juhtivaid valuutasid.
Jaapani valuuta nimi on inspireeritud lääne hõbemüntidest, mis hakkasid saareriiki jõudma siis, kui see avanes pärast Meiji revolutsiooni ülemaailmsele turule. Jeen, mis tähendab sõna otseses mõttes „ümmargune“, kirjeldas nende müntide kuju, mida välismaised kaupmehed tõusva päikese maale saabudes kasutasid, et osta selliseid eksootilisi kaupu, nagu tee, portselan ja väärtuslik siid. Võttes eeskuju lääne majandustest, asendasid jaapanlased 1871. aastal oma vanad mündid – valatud ja lamedad – vermitud ümmarguste müntide vastu. Ülemaailmne suundumus ei jõudnud nii mitte ainult Jaapanisse, vaid ka ülejäänud Kaug-Ida maadesse. Seepärast kõlavad Hiina, Põhja- ja Lõuna-Korea rahvusvaluutade nimed nii sarnaselt – jüaan (Hiina) ja won (Põhja- ja Lõuna-Korea) on lihtsalt „ümmargused mündid“.
Algselt oli jeen jagatud sadadeks ja tuhandeteks osadeks – senideks ja rinideks, mida kasutati eraldi väikeste müntidena. Kümme aastat pärast jeeni kasutuselevõttu tulid Jaapani turul ringlusse ka 1-20-jeenised rahatähed. Võrreldes tänapäevaste nimiväärtustega (isegi 10 000 jeeni) tunduvad vanad üsna naljakad. Rohkem kui 150 aasta jooksul on Jaapani valuuta väärtus siiski oluliselt muutunud. Pärast Teist maailmasõda oli jeeni kurss äärmiselt madal, sest okupatsioonivõim kehtestas selle väärtuseks 1/360 USD. Jaapani majanduse dünaamilise kasvu aastate jooksul tugevdas riigi valuuta järk-järgult oma positsiooni, saavutades 1990ndatel ühe oma tipptasemetest. Praegu on Jaapani jeeni kurss üsna stabiilne, jäädes u 1/110 USA dollari juurde. 100 ¥ on u 0,63 Euro.
Jaapani raha välimus huvitab ka esteetikuid ja numismaatika harrastajaid. Nagu paljude teiste riikide valuutadel, on ka jeenidel riigile iseloomulikud graafilised motiivid. Ümaratel müntidel on tüüpilised jaapani taimed, nagu riis, krüsanteem, bambus ja paulownia. Puududa ei võinud ka kirsiõied (loomulikult!) ning üldtuntud mandariinipuu vili. Jaapani münte valmistatakse – olenevalt nimiväärtusest – alumiiniumist, vasest, tsingist, tinast ja niklist. Väikseima nimiväärtusega mündi, 1 jeeni, valmistamiseks kasutatakse ainult alumiiniumi, mis muudab mündi nii kergeks, et see võib vabalt vee pinnale hõljuma jääda. Samas on 5- ja 10-jeenistel müntidel iseloomulik ava, millel – kuigi seda on raske uskuda – ei ole puhtalt esteetilist funktsiooni. See lahendus vähendab üksiku mündi vermimise kulusid, raskendab petturite tööd ning aitab eakatel ja nägemispuudega inimestel eristada erinevate nimiväärtuste kujusid.
Jaapani pangatähti kaunistavad kuulsate isikute portreed ja vaated jaapanlaste jaoks eriti olulistest kohtadest. 1000-jeenisel pangatähel on kujutatud teadusmaailma väljapaistev esindaja Hideyo Noguchi ja väärika Fuji mäe kujutis. Suurima nimiväärtusega pangatäht, 10 000 jeeni, on kaunistatud Jaapani kirjandusmeistri Yukichi Fukuzawa portreega ja fööniksiga Byodo-in Fööniksikojast.
Jaapani valuuta ajalugu on kahtlemata oluline osa Jaapani kultuurist ja peegeldab riigi ajalugu, mis pärast sajandeid kestnud täielikku sulgemist avas end järk-järgult ülemaailmsele turule. Kui aga plaanite reisi tõusva päikese maale, siis huvitavad teid kindlasti rohkem kui jeeni ajalugu praktilised nõuanded Jaapani valuuta vahetamise, võimalike makseviiside ja… Jaapani hindade osas.
Jaapanit seostatakse tavaliselt progressi ja kõrge tehnoloogilise arenguga – ja seda õigustatult. Hoolimata sellisest muljest kasutavad jaapanlased siiski üsna vastumeelselt ja harva kaasaegseid makseviise. Seetõttu peate Jaapanisse reisides olema valmis selleks, et paljudes kohtades ei saa te kaardiga maksta ja vajalik on piisavas koguses sularaha omamine. Ja see nõuab kahjuks mõningaid pingutusi – ja seda mitte ainult reisikulude tõttu.
Parim ja kõige turvalisem lahendus on muidugi valuuta vahetamine enne kodumaalt lahkumist. Kui eurode ja dollarite puhul piisab lähimasse valuutavahetuspunkti minekust, siis jeenide hankimine võib osutuda veidi keerulisemaks. Jaapani valuutat saate mõnest pangast tellida või uurida, kas see on saadaval mõnes kohalikus valuutavahetuspunktis. Mõlemal juhul tasub meeles pidada, et kontrollida eelnevalt kehtivat JPY vahetuskurssi ja võrrelda seda vahetuspunkti pakkumisega.
Kui teil aga ei õnnestu Eestis raha vahetada või kui te lihtsalt ei taha suurema rahasummaga reisida, saab jeene ka kohapeal välja võtta. Välismaiseid kaarte vastu võtvaid sularahaautomaate võib leida 24-tunnistes 7-eleven kauplustes ja postkontorites. Arvestage aga sellega, et pangad võivad võtta kõrget tasu välismaiste tehingute eest ja kahekordse valuuta konverteerimisega.
Reisijate jaoks, kes plaanivad reisi saareriiki, on kõige olulisemaks finantsküsimuseks… Jaapanis kehtivad hinnad. Isegi kogenud Idamaade armastajatele, kellel on seljataga taskukohased reisid teistesse Aasia riikidesse, tundub Jaapan sageli kättesaamatu sihtkohana – just majanduslikel kaalutlustel. Kas see on tõesti nii? Vastavalt viimasele Ühendkuningriigi analüüsile Holiday Money Report 201811 on Jaapan teine (NB!) odavaim turistide sihtkohtadest! Raportis vaadeldakse kõige populaarsemate puhkuseostude ja mugavuste – nagu näiteks pudeli vee, joogi, õhtusöögi kahele ja isegi päikesekreemi või putukatõrjevahendi – hindu. Võrreldes eelmise aastaga langesid Jaapani hinnad üle 20%, mis võimaldas Jaapanil tõusta edetabelis kaheksandalt teisele kohale.
Loomulikult on uuringus mainitud kulud vaid murdosa Jaapanis viibimise kogukuludest, millest olulise osa moodustab mh transport. Ühe päeva pilet Tokyo metroos sõitmiseks maksab 710 jeeni ehk üle 4,40 EUR, samas kui kiirrongiga shinkansen Tokyost Osakasse reisi eest tuleb tasuda u 14 000 jeeni ehk enam-vähem 9,9 EUR. Kui soovite majutuse pealt säästa, otsige odavamaid võimalusi, valides näiteks hostelid või Airbnb. Kaheinimese toa saab Tokyos broneerida juba umbes 9000 ¥ (56 EUR) eest ja voodi mitmeinimese toas isegi 2000 ¥ (umbes 13 EUR).) eest. Ka Jaapani toidu hinnad ei tohiks vähemalt Lääne-Euroopa standarditega harjunud turiste hirmutada. Kiireks suupisteks saab peaaegu igast poest osta toitva onigiri ehk jaapani riisivõileiva, mis maksab vaid 160 jeeni ehk umbes 1 EUR. Traditsiooniline, rammus ramen maksab odavamates restoranides 800 ¥ (umbes 5 EUR) ja originaalset sushit saab süüa odavamalt kui Eestis. Loomulikult on kohti, kus tuleb isegi põhiliste roogade eest maksta mitu tuhat jeeni, kuid valides odavamad võimalused, saate hõlpsasti kinni pidada teatud eelarvest, kaotamata kulinaarsete avastuste naudingut.
Kui unistate Jaapani seiklusest, kuid rahalised kartused on teil takistanud reisiplaanide elluviimist, siis tasub vahest kulud veel kord kokku arvutada ja otsida odavamaid turistidele mõeldud pakkumisi? Kuigi Jaapan ei ole tõepoolest üks odavamaid kohti maailmas, ei ole jeen nii hirmutav, kui seda kirjeldatakse – väikese vaeva ja nutikuse abil saab isegi Jaapanis reisida säästutariifiga!
1 https://www.postoffice.co.uk/travel-money/holiday-costs-report