Paljud jaapanlased usuvad, et nimi võib määrata lapse iseloomu ja võib isegi mõjutada tema edu elus ja suhtlemist teiste inimestega. Sageli valitakse nimed vastavalt lapse omadustele – kui ta näiteks naerab palju või tal on heledad juuksed, võib see kajastuda tema nimes. Jaapani eesnimed võib jagada meeste ja naiste nimedeks, kuid on ka suur rühm selliseid, mis ei ole kuulu kindla soo juurde. Enamus nimesid kirjutatakse kanji märkide abil, kuigi mõnede puhul kasutatakse hiraganat, katakanat ja isegi kanji ja kana märkide kombinatsiooni. Jaapani justiitsministeerium reguleerib kanji märke sisaldavate nimede andmise eeskirju nii, et neid oleks lihtne lugeda ja kirjutada teiste poolt.
Traditsiooni kohaselt peab antud nimi kandma konkreetset tähendust. Alles hiljuti veel keskendusid vanemad sellele, et nimi sisaldaks nende järglaste jaoks soovitud omadusi. Viimastel aastatel on märgata, et üha rohkem tähelepanu pööratakse mitte ainult sellele, mida nimi tähendab, vaid ka sellele, kuidas see kõlab. Meeste nimed sisaldavad sageli selliseid märke nagu hiro („lai“, „ulatuslik“), ki („puu”, „seisev“) ja ta („suur“, „paks“). Nende lõpus võib olla „hiko“, nt Katsuhiko(勝彦, „suke“, nt Keisuke(慶介)või „hei“, nt Junpei(淳平). Eesnimed, mis lõpevad märgiga „o“ ja „shi“, on tavaliselt ka meeste nimed, nt Teruo(輝夫), Akio(昭雄), Atsushi, Takashi või Kiyoshi.
Aastate jooksul on nimede andmise tavad muutunud. 1950. aastatel pandi poistele kõige sagedamini nimeks Shigeru (õitsev, lopsakas), Hiroshi (suuremeelne, õitsev), Takashi (kiiduväärt), Osamu (distsiplineeritud, õppima), Minoru (kasvama). 1970ndatel olid populaarsed nimed: Makoto (ausus, tõde), Tsuyoshi (tugev, julge), Kenichi (ken – tark, ichi – esimene), Daisuke (suurepärane abiline). 1990ndatel andsid vanemad oma järglastele tavaliselt nimedeks Shota (lendama, küllus), Takuya (areng), Kenta (Ken – tervis, ta – küllus), Tsubasa (tiib). Praegu on kõige populaarsemad nimed Yuma (püsivus, tõde), Ren (lootos), Hiroto (kõrgeid püüdlusi omama) ning Shota ja Sho (lendama).
Naiste eesnimed lõpevad sageli silbiga „ko“, mis tähendab last, või „mi“ (ilu), samuti „e“, „yo“, „na“ ja „ka“. Varem pöörati erilist tähelepanu sellele, et nimel oleks konkreetne tähendus ja pikk traditsioon. Tänapäeval võib täheldada, et jaapanlased valivad üha enam nimesid, mis kõlavad kenasti, kuigi nende tähendus on tihti ebaselge. 1950ndatel olid kõige populaarsemad nimed Kazuko (kazu – rahu, ko – laps), Youko (You – meri, ko – laps), Keiko (Kei – õnnistus, ko – laps), Sachiko (sachi – õnn, ko – laps). 1970ndatel nimetati tüdrukuid kõige sagedamini Youko (You – päike, ko – laps), Tomoko (Tomo – teadmised, ko – laps), Yuuko (Yuu – rikkus), Mayumi (Ma – tõde, yu – vabadus, mi – ilu), Junko (Jun – süütus, ko –- laps). 1990ndatel valiti sageli sellised eesnimed nagu: Misaki (Mi – ilu, saki – õitsema), Ai (armastus), Mai (tants), Aya (värviline). Viimastel aastatel on kõige populaarsemad nimed olnud: Yuina (Yui – siduma, ühendama, na – aedvili, rohelus), Hina (Hi –päike, valgus, na – aedvili, rohelus), Aoi (kassinaeris), Yua (Yu – siduma, a – armastus), Yui (Yu – siduma/täius, i – riietus).